KLIINILISE PSÜHHOLOOGIA KONSPEKT

KLIINILISE PSÜHHOLOOGIA KONSPEKTKliinilise psühholoogia struktuur Kliiniline psühholoogia uurib psüühikahäirete ja psüühilise funktsioneerimise halvenemise tekke põhjuseid, nende leevendamise, ravimise ja ennetamise viise. Sisaldab psüühikahäirete ja nende ravi uuringuid ja inimese filosoofilisi käsitlusi. Normaalsuse/ebanormaalsuse hindamiseks Ebanormaalsuse elemente:  Kannatus – depressioon ei ole piisav näitaja. Maniakaalsus.  Kohanematus – käitumise sihipärasus on fundamentaalne normaalsuse hindamisel. Individuaalne ja sotsiaalne kohanemine.  Irratsionaalsus ja teiste inimeste raskused selle mõistmisel.  Ennustamatus ja kontrolli kaotus – teistele häiriv käitumine, isegi kui põhjused on teada. Paindlik kontroll ja selle kiire taastumine on normi tunnuseks.  Eredus ja ebakonventsionaalsus – loeb harvaesinevana tajutu (nt: seksuaal-, agressiivsed fantaasiad). Depressioon ja ärevus – sagedased, loetakse ebanormaalseks.  Vaatleja ebamugavus – suhtlemiskaugus, riietumine, „kirjutamata reeglite“ eiramine.  Moraalinormide ja ideaalide eiramine – armastus, töökus, lojaalsus vs agressiivsus, kinnisus, liigne või puudulik ambitsioonikus, hea üleloomulike mitte-uskumine. Stigmatsioon ehk äramärgistatus ehk häbimärgistatus: Kujutab endast eelarvamusi, hoiakuid, mis pole suunatud ainult vähemusgruppidele rahvusliku, rassi-, religioosse ja seksuaalkäitumise eripära järgi, vaid üldisemalt kõigile äramärgistatud inimestele, keda sildistatakse kui hälbelist, vigast, piiratud, rikutud või muul viisil soovimatut ja see võib olla seotud tema käitumise, eluloo, vanemate, gruppi kuuluvuse või muuga. Meie ühiskonnas kuuluvad sinna gruppi väga inetud, füüsiliste puuetega, saatuslikult haiged, ülipaksud, langetõbised, vaimuhaiged jpt. Äramärgistatuse mõju määravad tunnused:  Varjatavus  Olukorra muudetavus  Sotsiaalse häirituse määr  Esteetilised omadused  Häire (oletatav) päritolu  Oht teistele inimestele (ka kujteldav) Kõige enam eelarvamusi kui stigma on ilmne, suurenev/halvenev, sotsiaalset elu katkestav, eemaletõukav väliselt ja ohtlik. Kõik muud inimese omadused on allahinnatud. Teraapiakoolkonnad, psühhoteraapiate lähteorientatsioonid  Psühhoanalüütiline psühhoteraapia – fookus tunnete ja tahtmise mõistmisel.  Pereteraapia ehk süsteemiteraapia – fookus suhetesüsteemil.  Humanistlik/eksistentsialistlik teraapia – fookus elu põhiväärtustel, inimlikul kontaktil, inimese vastutusel oma elu ja selle tähenduse mõistmisel. Uuringute plaan  Psühholoogilised testmeetodid  Kliinilised skaalad  Laboranalüüsid. harva rohkem kui aasta. mõtlemine ja motivatsioon alanevad või tõusevad  Enamik kaasuvatest sümptomitest on sekundaarsed  Seos meeleolu ning aktiivsuse muutumisega kergesti mõistetav  Enamus häireid on korduvad aga võib elus esineda ka ainult 1 episood  Sageli seotud stressi tekitavate elusündmustega. radioloogilised meetodid  Funktsionaalsed testid 6. intellekt. keskmiselt kuus kuud. psühhiaatriline intervjuu 2. vegetatiivsed häired) hindamine. tunnete ja käitumise muutmisel düsfunktsionaalsetest funktsionaalseteks. Psüühikahäirete uurimine ja diagnoosimine 1. füsioloogiliste funktsioonide muutused. taju. kõne. energia ja aktiivsuse alanemine. eriti esimeste episoodide korral  Episoodide kestus võib varieerude mõnest nädalast mõne aastani Alarühmad vastavalt häire raskusele:  Kerge  Mõõdukas  Raske ilma psühhootiliste sümptomiteta  Raske koos psühhootiliste sümptomitega  Bipolaarne o Korduvad (vähemalt kaks) häiritud meeleolu ja aktiivsuse episoodid o Mõnel juhul ilmneb meeleolu kõrgenemine ning eergia ja aktiivsuse tõus. . teistel juhtudel meeleolu. anamnees. Somaatiline seisund sh neuroloogiline 3. Kaebused. o Paranemine on episoodide vaheperioodil tavaliselt täielik o Esinemissagedus eri sugupoolte vahel on ühtalsem kui teiste meeleoluhäirete puhul o Maniakaalsed episoodid algavad tavaliselt järsku ja kestavad kahest nädalast kuni nelja-viie kuuni (keskmiselt u neli kuud) o Depressioonid kestavad harilikult kauem. psühhiaatriline interjuu. somaatilised haigused ja kahjustused)  Diagnostiline algoritm  Diagnoos (RHK-10) ja diagnoosi põhjendus 5. välja arvatud vanemas eas. lisahäire. Kognitiiv-käitumisteraapia – fookus mõtlemise. Diagnoos (põhihäire. mõtlemine. käitumise jälgimine 4. Raviplaan Meeleoluhäired:  Millises suunas muutus toimus  Kas muutus on korduv  Motoorika. mälu emotsioonid. käitumine. Psüühiline seisund ehk psüühiliste funktsioonide(teadvus. kuigi vahepeal võib meeleolu kuude vältel olla püsivalt normaalne. esmatasandil ja haigla patsientide hulgas o Esineb u 10% meestest ja 20% naistest o Sagedam kui bipolaarne häire Depressioon  Põhitunnused  Alanenud meeleolu  Huvide ja elurõõmu kadumine  Kõrgenenud väsitatavus ja vähenenud aktiivsus  Lisatunnused  Tähelepanu ja konsentratsioonivõime alanemine  Alanenud enesehinnang ja –usaldus  Süü.    o Mõlemad episoodid järgnevad tihti stressiga seotud sündmustele või teistele psüühilistele traumadele. Püsivad meeleoluhäired – üsivad ja vahelduva intensiivsusega. juttu  Aeglased liigutused ning kõne . o Keskmine vanus haigestumisel 20-39a. o Tsüklotüümia  püsiv meeleolu kõikumine  hõlmab suurt arvu kergeid depressiooni või meeleolu tõusu perioode  ebastabiilsus algab tavaliselt varases täiskasvanueas  omandab kroonilise kulu. ilma kõikumisteta  kõikumised pole inimese enda hinnangul seotud elusündmustega o Düstüümia  Krooniline meeleolu alanemine. kestavaid aastaid või koguni suure osa inimese elust. mis ei vasta kerge või mõõduka korduva depressiooni kirjeldustele  Patsiendtidel on harilikult päevi või nädalaid kestvaid perioode. mis kestavad vähemalt 2 nädalat o Sagedased populatsioonis.ja väärtusetuse tunne  Trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku  Enesekahjustuse. millal nad tunnevad ennast hästi.  Enamuse ajast tunnevad nad end väsinuna ja deprimeerituna  Ükski asi ei paku rõõmu ega rahuldust  Tusased ja kaeblikud  Tavaliselt tulevad toime igapäevaelu nõudmistega Sesoonne meeleoluhäire o Diagnostilistes klassifikatsioonides pole o Depressioon tuleb pimedal ja külmal ajal ning taandub kevadel Unipolaarne häire o Suur depressioon o Ilmnevad ainult depressiivsed perioodid. liigutusi.või suitsiidimõtted või teod  häiritud uni  alanenud isu  Välised ilmingud  Vähe miimikat. silmad lähevad kergesti märjaks. Riskitegurid  Naissugu  Vanus depressiooni esimese episoodi ajal  Perekondlik eelsoodumud  Alkoholism  Raske lapsepõlv  Hilised negatiivsed elusündmused  Üldine haavatavus  Toimetulekustiil  Komplitseeritud haiguslugu  Arsti külastamine keskmiselt sagedamini Laste depressioon  Kuni 18a.. 50% 20-50a. ohkab Esinemine  Haigestumise risk 5-10%  Naistel üle kahe korra suurem kui meestel  Sõltub enam keskkondlikest teguritest kui nt skisofreenia  Teket soodustab lähisuhete puudumine  Ülemäärane stress soodustab haigestumise riski  Keskmine vanus haigestumisel 40a.. teatraalne käitumine. hingepiin. unehäired Riskifaktorid  Perekonnaloos meeleoluhäired  Vanema surm  Hüljatus. alkoholi tarvitamine  Varasemate foobsete või obsessiivsetenähtude ägenemine  Impulsiivne käitumine  Õppeedukuse langus  Imikueas anakliitiline depressioon – erutus asendub apaatiaga. u 15-20% on kogenud  Rohkem on väljendunud hirm. tervisehäired  Kroonilised haigused  Kaootiline kodune keskkond  Majanduslikud raskused  Vanemate probleemid Vanurid  Pigem tähelepanu terviseprobleemidele kui meeleoluhäired  4-6% depressioon ja 15% deprssiivsed sümptomid  Vanadekodudes protsent suurem  Sümptomaatiliselt enam neuroloogilist düsfunktsiooni Ravi . motoorne rahutus  Ärrituvus.       Kurb näoilme  Longus poos  Vähe silmsidet  Nutab. ahistamine  Arengu-. vaid enda problemaatilisest elust. probleemsed valdkonnad. siis kahjustuvad teatud ajurakkude grupid. funktsioneerimise tase.  Vaimse arengu mahajäämus – on mõistuse peatunud või puudulik areng.  Vaimse alaarenguga võib kaasneda ka mõni muu vaimne või füüsiline häire.  Hindamine – kliiniline jälgimine. ravi soovitatav pikkus 6 kuud. millega kaasneb kõikide intelligentsuse tasandite (tunnetus. terapeu aitab ja julgustab  Monitooring ehk toetav teraapia telefoni teel  Antidepressandid – ravile reageerivad positiivselt u 50-65%.  Nõrgenenud sotsiaalse adaptsiooni võime. mille tagajärjeks on piiratud kahjustused:  Tserebraalparalüüs  Epilepsia . ulatuslik ajukahjustus  Kui kahjustused tabavad loodet hilisemal arenguastmel.  Neil on suurem risk saada ekspluateeritud või kuritarvitatud. ravi käigus hinnatakse funktsioneerimist (päeviku pidamine jne). suitsiidioht. intervjuu (ka lähedastega). puberteedieas julgemalt  Psühholoogiline abi ja ümbruse muutmine  Efektiivsemad koolitusprogrammid Suitsiid  Paljude põhjustega ja vastuoluliste soovide segapuntrast tulenev nähtus  60-80% juhtumitest seotud depressiooniga  15% depressiooniga patsiente lõpetab elu suitsiidiga  Meeste seas esineb suitsiide 3-4 korda rohkem  Suitsiidi katseid teevad naised 3 korda rohkem  Isu pole otsas mitte elust kui sellisest. mis iseloomustub oskuste kahjustumisega arengu vältel. o Kerge arengupuude võimalikud põhjused:  Kui üks või mülemad vanemad on puudega  Laps kasvab üles vaeses ja psüühiliselt tuimas keskkonnas o Raske arengupuude põhjused:  Pärilikkus  Imikueas tekkinud ajukahjustused o Ajukahjustus võib tekkida:  Prenataalselt (enne sündi):  Pärilikud haigused  Kromosoomhaigused  Mürgistused  Perinataalsed (sünnituseaegsed) – peamiselt hapnikupuudusest tingitud  Postnataalsed (peale sündi) – peamiselt ajupõletikud. tutvustatakse ravi konseptsiooni. toimetulekupotentsiaal.  Küsimustikud  Kognitiiv-käitumuslik teraapia – mõõdetakse depressiooni sügavus. motoorika. sümptomite taasteke 4-6 kuu pärast. kõne. Laste depressiooni ravi  Mänguteraapia  Lastel ravimid lühiaegselt. sotsiaalne suhtlemine) madal tase. paljudel on probleemid eriti kirjutamise ja lugemisega.  Kogu sellele grupile on iseloomulik võimete profiili erinevus. paljudel raske mõista.  Mõned isikud vajavad hooldajat kogu elu vältel.  Üldiselt on sellised inimesed liikuvad ja kehaliselt aktiivsed ning enamus näitab sotsiaalset arengut kontaktide loomisel.  Tõhusa abistamisega õppimises võib täheldada nende võimete tunduvat arengutja puudulikkuse kompenseerumist. kirjutamises ja arvutamises. mürgitus raseduse ajal või vastsündinul .  Potentsiaalselt võimelised praktiliseks tööks. inimeste reaktsioon kurvastab.  Enamus neist on saavutanud täieliku sõltumatuse eneseteenindamisel (söömine.  IQ 35-50 Raske vaimne alaareng  Üldjoontes sarnane mõõduka vaimse alaarenguga. mis on hea juhendamisega kindlustatud. võimetus kirjutada ja kasutada nuga ja kahvlit. eluliselt oluline teiste inimestega kohtumine ja nendega tunnete jagamine.  IQ 50-70 Mõõdukas vaimne alaareng  Mõistuse areng ja kõne kasutamine formeeruvad aeglaselt.  Täielikult iseseisev elu täiskasvanueas on harva saavutatav. kuid enamus on võiemlised kasutama kõnet igapäevaelus.  Tunnevad end sageli veidrikena.  Koolitöö edukus on piiratud. osalema vestluses ning kliinilises intervjuus.ja kuulmispuue Ajukahjustuse põhjused:  Nakkus. . pesemine. suhtlemises teistega ja lihtsas sotsiaalses tegevuses. raskused tekivad eelkoolieas.  Kerge arengupuudega lapsed ei erine oluliselt teistest. kuid osa on võimelised omandama põhioskused lugemises.  Tavaliselt võimelised tegema lihtsat praktilist tööd.  Põhilised raskused ilmnevad tavaliselt koolihariduse omandamisel. saavutused neis valdkondades on piiratud.  Oskuste kujunemise tempo on oluliselt aeglasem normist. mis nendega toimub. riietumine).  Eneseteenindusoskused ja motoorsed võimed on arengus maha jäänud.röntgen või radioaktiivne kiirgus  Hapnikupuudus või füüsiline kahjustus  Koljuvigastus pärast sündi  Ainevahetuse või toitumishäired  Raske peaaju haigus  Loote teadmata põhjusega väärareng või haigus  Kromosoomianomaalia  Liiga väike või suur sünnikaal Kerge vaimne alaareng  Omandavad keele mõningase viivitusega.o     Nägemis.  Stereotüüpsed ja korduvad liigutused. Orgaanilised psüühikahäired – ühiseks aluseks on peaajuhaigus. ärrituvus. segadus.  IQ 20-35  Sügav vaimne alaareng  Piiratud võime aru saada või täita korraldusi. depressioon.  Ei ole võimelised hoolitsema oma põhivajaduste eest. väljakujunenud haigus:  Unustab nägusid  Ei oska enam kasutada loetelusid ja meeldetuletuskirju  Unustab hiljutised sündmused  Ei ole unustamise tõttu võimeline kokkulepetest kinni pidama  .  Suutmatus mõista kõnet.  Võimelised ainult väga algelistes vormides mitteverbaalselt suhtlema.Lapsi on kergem ära tunda. nende „mitteoskamine“ Afaasia – kõnehäire.  Vajavad pidevat abi ja hooldust.  Vähenenud sotsiaalne suhtlemine.  Tajub teiste inimeste verbaalset ja mitteverbaalset suhtumist.  IQ alla 20 Downi sündroom  Vähenenud võime igapäevases tegevuses osaleda. nad ei ole suutelised kontrollima oma liigutusi.  Psüühika muutused: apaatia. hüpohondria. kus on probleeme sõnade moodustamise või kõnest aru saamisega.  Enamus neist ei suuda liikuda või on tugevasti piiratud liikumisega. Dementsus ja selle eritüübid Aamneesia – mälu kadumine Apraksia – varem osatud tegevuste kadumine. -kahjustus või muu –häire.  Dementsus  Peaaju haigus  Teadvus ei ole hägunenud  Emotsionaalne pidurdamatus  Sotsiaalse käitumise või motivatsiooni halvenemine  Igapäevased tegevused häiritud  Kahjustatud uute asjade õppimine  Probleeme keeruliste ülesannete sooritamisega  Kahjustatud analüüsivõime  Kõnehäire Mälu halvenemise varased sümptomid:  Unustab nimesid ja kokkusaamisi  Teeb endale loetelusid ja meeldetuletuskirju Mälu halvenemine. ei liigu ise.  Võimetud kontrollima oma põie ja pärasoole tegevust.  Tavaliselt kaasneb raske neuroloogiline või kehaline anomaalsus. agiteeritus  Rahutus. kahjustatud analüüsivõime. tekkis see kuni 3a jooksul peale insulti . vägivaldsus  Hallutsinatsioonid  Hõikumine  Unehäired  Seksuaalkäitumise häired  Alzheimeri tõbi  Algus hiiliv ja aeglaselt progresseeruv  Esmastena mäluhäired mis süvenevad ajas  Kulg on ägedam  Tavaliselt elavad ca 4a pärast diagnoosi ja 8a peale haigestumist  Isiksuse muutused  Peaajus iseloomulikud muutused  Muutused segavad igapäevaelu  Kahjustatud uute asjade õppimine ja meenutamine.Mälu halvenemise hilised sümptomid:  Elab minevikus  Ei tunne enam pereliikmeid ära Dementsuse alaliigid:  Dementsus Alzheimeri tõvest  Frontotemporaalne degeneratsioon  Frontotemporaalne dementsus  Primaarselt progresseeruv afaasia  Semantiline dementsus  Vaskulaarne dementsus  Lewy kehakeste haigus  Korsakoffi tüüpi dementsus Muud diagnoosid. vihahood. foobiad. kõnehäire  Ise tavaliselt probleeme ei tähelda  Aktiivsuse taseme langemine  Depressioon  Insult ja dementsus  Demntsus ca 10-30% juhtudest  21% kellel polnud dementsust. häiritud orientatsioon. püsimatus. millega dementsus kaasneda võib:  Parkinsoni haigus  Huntingtoni tõbi  Peaaju trauma  Sõltuvushäired Dementsusega kaasnevad psüühika muutused:  Isiksuse muutus  Muutunud toitumiskäitumine  Ekslemine  Ärevus. lisaks veel vähemalt 1 sümptomitest: probleeme keeruliste ülesannete sooritamisega. mistõttu inimesel on raske eristada reaalsust ebarealistlikust. .  Käitumin ei allu isiku tahtele ja on sõltuvuses psühhootilisest elamusest  Käitumine ei ole prognoositav ning on teistele ja isikule enesele ohtlik Psühhootiliste süptomite hulka kuuluvad:  Hallutsinatsioonid  Luulumõtted  Seosetu mõtlemine  Rahutus Skisofreeniad ja nende ravi  Enamiku vormide algus on noores eas  Haigus toob kaasa tunnetushäireid . isiklikus hügieenis ja enda eest hoolitsemises Iseloomulikud muutused:  Isiksuse muutus: tihti skisofreenia äratundmise võti. osal haigetest on väga rasked sümptomid kogu elu jooksul.  Toob kaasa muutused võimetes ja isiksuses  Haiged püüavad sageli isoleeruda  Halvenemine on märgatav: töö. puuduvad soolised erinevused Skisofreenia põhjused:  Biokeemia  Aju verevarustus  Molekulaarbioloogia  Geneetilised eelsoodumused  Stress  Ainete kuritarvtamine Sümptomid:  Varieeruvad inimeseti  Mõnel on elu jooksul ainult 1 episood. mis võiks põhjustada dementsust  Täidesaatvad funktsioonid langenud  Tähelepanu kehvem Psühhootilised häired Psühhootilistele sümptomitele on iseloomulik:  Tegelikkuse tunnetamisvõime on märkimisväärselt häiritud  Kaob võime eristada subjektiivseid psüühilisi elamusi reaalsetest sündmustest.ja õppimisvõimes. kuid nende vahel elab inimene normaalset elu.  On ravitav leevendatav. Ilmnevad tunnete huvi ja motivatsiooni nõrgenemine ja kadumine. madalama haridustasemega  Vaskulaarne demntsus  Vastavus kõikidele kliinilistele kriteeriumitele  Puuduvad teised haigused.  Tavaline haiguse algus on 16-25a. Enam vanematel. Tunded võivad olla ebaadekvaatsed. suitsetajatel. suhetes. kompenseeritav  Esineb 1 inimel 100-st. teistel episoodid korduvad.  Perenõustamine  Hospitaliseerimine ja korduvravi  Ravi vajab kannatust. Skisofreeniad:  Paranoidne skisofreenia  Hebefreenne skisofreenia  Katatoonne skisofreenia  Lihtne skisofreenia  Folie a deux – indutseeritud luul Skisofreenia ravi:  Krooniline haigus.  ECT – kasutatakse ainult juhul. Hallutsinatsioonid. kui tervetel ja teistel somaatilistel haigetel. Esineb ülitundlikkust. puhkust ja treenimist. Kuulevad hääli. tuju ja elu nautimist. mis on kestnud kauem kui 3 kuud  Muudab elukvaliteeti  Meeleolu muutused mõjutavad lähisuhteid  Depressioon  Unehäired. Luulud segavad. täide viiakse harvemini  Põhjustab madalat enesehinnangut  Isksusehäired  Hüposeksuaalsus Krooniline valu  Valu. mõtlemistempo muutub. kuulda. tunda reaalsuses mitte-eksisteerivat. Kroonilised neuroloogilised haigused  Sclerosis multiplex  Kesknärvisüsteemi krooniline ja ravimatu haigus  Tavaliselt algab noores täiskasvanueas  Naistel esineb sagedamini kui meestel  Igapäevaelus toimetulek problemaatiline  . mis vajab kestvat arstiabi ja ravimeid.  Enesetaju: tunneb ennast vabalt hõljuva ja kehatuna.Mõtlemishäired: kõige silmatorkavam muutus. õiget toitumist. ärrituvus  Lastel põhjustab ebakindlust. Krooniliste haigustega kaasnevad psühholoogilised muutused  Nendel inimestel on suurem tõenäosus langeda depressiooni. und.  Kõrgem suitsiidi risk. on suitsiidsed pika aja vältel või ei allu ravimitele või teistele ravidele. seltsielu piiratust. mõjutab vanemate elu  Vanuritel segab liikumist.  Tajumuutused: inimesed võivad näha. kui kannatavad esktreemset depressiooni. Ei suuda selgelt ega ratsionaalselt mõelda.  Ei ole välja ravitav  Perkond ja lähedased peavad ennast harima. suitsiidimõtted. Mõned tunnevad tagakiusatust ja et neid jälitatakse. plaanitakse sagedamini. stressiga seotud ja somatoformsed häired. hirm esinemise või vastassoo või söömise ees avalikus kohas. Pärast infarkti tekib depressioonioht umbes 15-20%’l patsientidest.  Neuropsühholoogilised ja psüühika muutused  Kognitiivsed probleemid  Probleemid täidesaatvates funktsioonides kombineerituna nägemis-ruumiliste häirete ja käitumuslike muutustega  Kahjustatud õppimisvõime.  Süvenemine aeglane. Depressioon võib südamehaiguse kulgu pikendada ja raskendada ning seepärast tuleb seda kindlasti ravida. ajukasvajad. käitumishäiretega lapsepõlves. hilisem meenutamine ja käeline tegevus  Ise puudujääkidest teadlikud  Mäluprobleemid  Epilepsia  Hoogude põhjuseks on epileptiline kolle peaajusmis aeg-ajalt saadab valesid erutussignaale ja katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse – tekib epileptiline hoog.. Ärevus võib muutuda paanikaks.Probleemid suhtlemisel ja seksuaalelus Sümptomid:  Halvatused.001% alla 50a.  Aktiivsus piiratud. depressioon. Nt insult.5% üle 85a.  Põhjused võivad olla: raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused. ainevahetushäired. tasakaaluhäired  Väsimuse taluvuse vähenemine  Häired nägemises ja silmade liikumises  Puuteaistingu läve alanemine  Pitsitus ja lihaste kangus  Põiprobleemid  Probleemid liikumisel  Parkinsoni tõbi  Põhjust ei ole teada  0. Enamus foobiad esinevad naistel ja suur osa algab varases täiskasvanueas. peaajutraumade korral. kuigi tavaliselt ei suudeta põhjust kindlaks teha. peatraumad. Ärevushäired – neurootilised. 2.  Esineb hüperaktiivsust ja teadvuse kaotuse häireid  Kergemini ärrituv  Sagedamini esineb vanglates. mürgitused. vähem intelligentsetel inimestel.   . edukas ravi peatab  Haridustase võib madalamaks jääda  Emotsionaalsed ja käitumuslikud muutused  Hoogude sagedus mõjutab meeleolu taset Kardiovaskulaarsed probleemid Südamelihase infarkti üle elanud patsiente ähvardab suur depressioonioht. o Sotsiaalfoobiad – algab noorukieas. õhupuuduse tunne. mis on läinud nõrgemaks. mäluhäire. surmahirm. luuhõrenemine. inimene kaotab kontakti iseendaga. et inimene lahkub tavaliselt situatsioonist joostes. o Posttraumaatiline stresshäire: hilisem reaktsioon erakordselt hirmutavale stressavale olukorrale. Paanikahäire tunnused. kus ta viibib. iiveldus. Sümptomid: iseenesest tekivad õuduspildid. valud. o Lihtfoobiad: Akrofoobia – kõrgusekartus. Põhjuseks on psüühiline pinge. et iga hetk võib juhtuda midagi. väga mõtetud ja rumalad. Väsimuse kogemine kinnitab depressiooni. mis temaga toimub. häirivad inimest. kus inimene unustab. nilbed. Söömishäired Anoreksia  Esineb 2-4% noortel naistel  Kehakaalu kaotus on esile kutsutud „paksuks tegevate toitude“ mitte söömisega  Keha väärtaju  Sageli areneb buliimiaks  Suurim sagedus jõukamatel ja haritumatel  Ülemäärane füüsiline aktiivsus  Somaatilised probleemid – igemepõletik. sest nad on kas vägivaldsed. et ei saa piisavalt kiiresti ohutusse kohta põgeneda. o Paanikahäire:  Sümptomid: tekib äkki. vahelduvad nälgimisperioodid. o Dissotsiatiivsed häired: normaalne identsuse või teadvuse häire. nõrkus. klaustrofoobia – suletud ruumi kartus. millele järgneb süütunne  Oksendamine. hambaemaili kahjustus. o Obsessiiv-kompulsiivne häire: korduvad sundmõtted või teod. ei saa aru millest.o Agorafoobia – käivitajaks on tunne. Kogu aeg on tunne. seedimisprobleemid. liigvarajane ärkamine . Kaotab teadvustatud kontrolli. Sagedamini naistel. Loodusõnnetused. Kestab mõned minutid. värinad. mis ei ole seotud konkreetse olukorraga. lendamiskartus. Dissotsiatiivne fuuga – inimene teeb asju enda teadmata. sest tunne on nii intensiivne. Buliimia  Söömishood. sõltumata sellest.  Tüsenemiskartus  Kuni 50% naisüliõpilastel periooditi liigsöömishood  Madal enesehinnang  Somaatilised probleemid: alakõhu valu. o Generaliseerunud ärevus: püsiv ärevus. vägistamine.  Tunnused: pole seost foobse objekti või situatsiooniga. surma nägemine. see on nii intensiivne tunne. aju mahu vähenemine. katkendlik uni. ämbliku-. aga püsivaks. söögiisu pärssivad ravimid. haprad juuksed. Unehäired Mitteorgaaniline insomnia  Ebarahuldava kvantiteedi ja/või kvaliteediga uni märkimisväärse perioodi vältel  Uinumisraskused. lahtistis. koos järeltunnustega kuni tunde. vererõhu probleemid. eksami-.  Kui erektsioon esineb teatud teatud situatsioonides. eneseväärikusele.  Tagajärjed: elukvaliteedi langus. väga raskesti äratatav. pingetunne.  Iseloomulik lapseeale Unepaanika  Intensiivsed paanilised hirmuhood. vanuritel. voodist väljas viibimise aja pikendamine.  Kui epsioodist midagi mäletatakse.  Lapseeas võivad olla seotud emotsionaalse arengu mõne faasiga. Somnabulism  Unes kõndimine. kuid puudub sellele vastav rahuldustunne  Pigem naistel kui meestel Genitaalne vaegreaktsioon  Meestel raskused rahuldust pakkuvaks vahekorraks vajaliku erektsiooni saamise või säilitamisega. siis on häire tõenäoliselt psühhogeenne.  Sagedasem vanemas eas  .Ilmneb tüüpiliselt tugeva püsiva stressi perioodil ning on sagedasem naistel. Seksuaalprobleemid Alanenud libiido  Seksuaalsoovi puudumine Vastumeelne suguühe  Seksuaalsuhe seotud negatiivsete tunnetega.  Hommikul füüsiliselt ja psüühiliselt väsinud. sepressiivsedsümptomid. psühholoogiliselt nõrgestatud ja sotsiaalmajanduslikult ebasoodsates tingimustes elavatel. alanenud meeleolu.  Häirib isiku sotsiaalset ja profesionaalset tegevust. Rahulduseta suguühe  Normaalne seksuaalreaktsioon koos orgasmiga. öösel une pealt. ise ei mäleta pärast  Episoodi ajal nägu ilmetu. põhjustab hirmu selle vältimiseks. mis ei ole tingitud ebapiisavast öisest unest. ärkamisel mäletatakse täpselt ning need on tavaliselt seotud ohuga inimese elule. siis väga piiratult Uneärevus  Unest ärkamine intensiivsete hirmutavate unenägude tõttu.  Iga päev vähemalt 1 kuu või lühema kestusega perioodidena  Põhjustab distressi ja sotsiaalse või professionaalse tegevuse häireid. ärevus. ei reageeri teiste püüdlustele temaga suhelda. Mitteorgaaniline hüpersomnia  Ülemäärase päevase unisusega ja unehoogudega või pikenenud virgumisperioodiga seisund . Mitteorgaaniline une-ärkveloleku rütmi häire  Sünkroonsuse puudumine une-ärkveloleku tsükli vahel  Isik kannatab öösel insomnia ja päeval hüperinsomnia all ja seda peaaegu iga päev vähemalt 1 kuu või korduvalt lühemate perioodide vältel.  Vähemalt kolm korda nädalas vähemalt 1 kuu jooksul. üldine tervise halvenemine.  Ravi: päeva plaani muutus. teatraalne isiksusehäire – ülemäärane emotsionaalsus. tahavad vastutada.  .Põhjused: vahetud – sooritusärevus. kes satuvad psühhiaatria haiglasse.  Põhjuseks võivad olla emotsionaalsed faktorid Kõrgenenud libiido  Häirivalt ülemäärane seksuaalvajadus. madal enesehinnang. võib esineda mõlemal sugupoolel. suhteprobleemid. käitumine seksualiseeritud. esineb pooltel. läheduse puudumine partneriga. enne seda käitumishäire. Peenise viimine tuppe on kas võimatu või valulik. teistest hoolimine on minimaalne  Obulsiiv-kompulssiivne isikuhäire – perfektsionist. ükskõiksus teiste arvamuse suhtes. võrgutav. Põhjusted – psühhogeensed. ei kuula teiste arvamusi. image pidev muutmine  Piirialane isksusehäire – pole „mina“ välja kujunenud. seksiga seotud uskumused. veidrad uskumused. teiste arvamusest sõltuv. seksuaalse identiteedi või orientatsioni probleemid. autonoomsus. hästi arenenud kujutlusvõime.  Vältiv isiksus – isik on arg. reegel annab kindlustunde. Düspareuunia  Valu seksuaalvahekorra ajal. lapsepõlve seksuaalne trauma. isolatsioon  Skisotüüpne isikusehäire – täiesti erinevalt käituv. üksi tegutseja.  Naistel peamiseks probleemiks tupekuivus.  Must-valge mõtlemine  Histrioonne e. sotsiaalsed suhted tekitavad agressiivsust.  Põhjused: ärevus penetratsiooni ees. tühjusetunne. kahtlev  Skisoidne – elab enda maailmas. baseerub väärtushinnangutel  Paranoiline isikuhäire – isik on umbusklik. mis põhjustab tupe toistuse.  Antisotsiaalne iskuhäire  Nartsisistlik isksusehäire – enesekeskus. Düsorgasmia  Orgasmi ei esine või tekib märgatava hilinemisega  Tavalisem naiste puhul Enneaegne ejakulatsioon  Võimetus vajalikul määral kontrollida ejakulatiooni seksuaalse vahekorra ajal nii et mõlemad partnerid saaksid rahulduse  Ejakulatsioon võib tekkida enne tuppe sisenemist või isegi enne erektsiooni Vaginism  Tuppe ümbritsevate lihaste spasm. Ebakohasus käitumises. kaugemad – lapsepõlve seksuaalne trauma. mingi infektsioon või nt menopaus. koostööl tusane. peab ennast eriliseks. ei taha lähedust  Sõltuv isikuhäire – küsib teistelt kuidas asju teha  Passiiv-agressiivne – tahab olla iseseisev ja palju saavutada. tavaliselt hilises noorukieas või varases täiskasvanueas Ülevaade isiksusehäiretest Alates 18 eluaastast. /32850744// 88:5788...9844307.:2.980/574-002/ 020509 .89050744/982844/ O ..80989:.:8070 32030...33038423.-439.28../7.3./.-- 4 0307.../ ...79:8 08.0 4:477.:8
5Q8.9 8003/..904/ 7.0897088.. 2:70 :832030:3:89.2-. $.. O $2844/ 200730-8QQ9:330 O 803/.:89.: 800/28574-002/ .9. O -..5030/..230 ../32089 80893.09.890 O 0.7:2089 :5::/:809:330 .089..73.4 47..90949:/0 29908280.044/:83309:80/ 8:72.0/:.:. 8:09:/7::2.0/:8:.93089708870
80270.8 O $::728.309:330 0932030.3070
47/:.3 O $42..8 4:..../80/ .:8 280408049:/437009804:477.. O 0.. O 830- 3447903./8:3/2990/..230$Q25942/
800308089 90.9. .49.58.301::.  $2870/ 34708. 425:8.8:8900.8 .:/.28902.:.- /057088443 4 -8088./
74144-. 7:80.30230 .0/.7.9.9.970894:9:88049.-230/23:9/  448709:33:890.2/.90 O D027.0.49:843080:98:9:/ 5..30  %:33:80/
54080489144-804-09.79..98443.8:03/..8439:330 0908.47/80972:9./:/:85// 4 88498..'82:8040230339./2.79:2.3.9.0707:574-002/ ::7030230 .30/0398:80.: O $..-90.80/70/
3472..8.72 80899:33043339038.2..:89:8  &3070/ 99047.:8974144-.70
  $Q25942/
90- 08..90.8007:3:/70.57..9..2  2-: 03/..0/:8 37:8 8:72.:39:3/0 80043339038.9:/4397488498.02.709:33:80/ 28433:/3702...7:2..8:8 O $42.942:-!:8084358QQ30 530.79:8 O :3 3.2909:/.:/  .144-.79:8 4 !..80089 :89./ 43.. 32030900-.9844389448908 89:2. 90. 4 9144-...-:9:/.:.030230 :2.9898 ./ ::80/ ..980/574-002/
../ 3-0/ 4 !48997.70.:- 9.0439:330 09.890!.90.:2.7030--:2.79:8 ..49..2/ O %Q803028.89:..5Q8.89.8Q5.39900/../..233./.301QQ830.0308033. 903/:3 .:32728.90 O &3:287.8:80/ ..307.900/.230 ...78050744/...7. 70.8098049:/4:.9...8050.280209.. O 80442:.703:2301.230 99047..8089 7.9::.809072:9..8.:/:809....8095809 33300/439.9844344847.8:80/7..3/.900/.9::448: O 7-8:8498.330:30 7...574108843...02...89.70/
0:..:/:895..574-002/ .9050744//0..02.8.5::/:230 '.7.:8 O '02.-8038423.83:/ .5800.80900.82.....
50...8.O 230-9QQ58099:0.0 O 8.-280.90 O 422:1QQ8809.302.58.7.80 88.8.3:8 8057088.:.8.0477.23039038.8:08049:/30.2.3:790  58Q44480937089..0 &305.80/5.:070984438..9:/90...8.9. O !:89.44/89.503/.8498...57.7:2850744/..9:/89:.9::.8::Q0 O 472.3.809.844.98443/08 8843709034809 58Q400330 O $. O D027. O :070984430830-90.02.8 .94247/.89 O 5844/. 5:89.3:209: 070..:8070/ 99047.0:.  $08:. 89.50744//03.9:/.30808:.89:200308::Q0 O $08:...50.3/:8:90-.5800.:89 O %.8049:/0249843..303:/-/4 O $08:.890 ..50..5.9:9 &3070...030230 O #...:8 O &30897...90 $423. 808:3/ 28040939:/0-.9.-72:800..280.0/.040:98Q.890:200890 039.:/:89:330 O !023.80/.9.5Q8..92808 #.-/897088.320800:0 03080.303:/20004: 5309:330 70..9 O :05844/892/.32::9:8 .007908905QQ/:8900902.90:303:/0999: 7.89708850744/33438.50. :/5::/:-8000.089:80..Q50738423..8498.7:800 O .040:7Q9270 O $Q374438:805::/:230:30 7. ..280.50303:/.50.:3044:/0..80../4.9Q02.Q02.070.380/72:44/ 80:3050.908932:89080. O 39038.80.80.-:82 O &3083/230 800209.33..809900.57410843.8023..9.80:38:80..80/8Q25942/ Q/30907.58QQ809.9....47/:.209.8:0/.0/..30...330Q5078423.844/8.802...80.98443 O 008907.....898089:3089 O .57. .80909:33090. ..: O !:80/
70..89 07808 90890894423043232./:8:2:80/ 2.-0830/.7:9.8:90..43974/.....8200830. O !. .03309:55088030289.::303:/ 0830-54490 088...7 2..0477.8905:: 330.-9:509489:80!00380./ 58Q.89050. ...- 3/:89:3/0 O '9.:9. .202.2808574-00289:50:.:8.30 0::...82 285:89.90-27. 9:230808:. O $84/30 0.7..7088...947/ 70303:/-/4 O 7./. 8498..:......8:8 90890.-03/..9:2870-.3920345. .9:.90.3097.:8 Q847./.300249843..2:808:908 50. 808:.98443.90.808 98.9443808:. O 7.79307.09:/ 84479:870.05/0.7.0290230 O 89744330090.-033.2....5805.:2.2309:55043 .2.8:89 44899:8.8023.9:.382 O %:550Q2-7980.30 O -:8.0/:89 O $9:.98443 O $849QQ5308:8070 90890730......30808:.88:8 843.8:89:2808 -.8  D0. 7000.:8503097.908
0:.3:90 O !.308:70 O .8.90890.89:9.0808:.:/:80 O ..7088.98443008 .33.3088:8070 Q027.3:0.88.7..:9434428:8 .82.-90/./ ./..8.9Q027.5805.8049:/ :8:2:80/ Q85.:2.309 202.79307/8.30280.70::3. 425:88.808080... 2::9230 O !7.47039..4..97...9843 574-002/ O .5.3097.8 89..80/039900/. O %..308:70 50710984389 9.:8!:890/ 58Q400380/ 23 31098443.89 033080/.8.:808:.8098083447:0./088:80709089 ...0308033.97.80..0300.8/7../5.:02..8::5440 O !:808.80/1.8..-4..30 9./4.20 Q890:980./..89085.O !:80/
.. 84.79:833.34308:70 843:2-:8 ..80/8:90/909..70303:/::9:8./:8 9.0.2..99:..89..0808:. O '.3088:8070 540 23.8007:- ... .2:8 ..:8 8:90574-002/ 0/:805::/:2305./ .0249843.0/7.7.80079:/ O 398498..
 ..8:70 Q8-908909:/.9.0477.2:8089 89:.:.. 808.79888988:8070 0308008:8 Q88:890890..7.:.98443 O '209:8...880 9Q:809:330 O :89 .3 09.:27.80033007098443 '.